Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkond Księstwo Inflanckie Ducatus Ultradunensis
Pindala: 113 000 km²
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)

Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16. – 17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela-Venemaal, Rzeczpospolita riigis.

1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriik ja Lõuna-Eesti ning Läti (Vidzeme, Latgale) territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendriigi Rzeczpospolita kuningas Zygmunt II August. Kuningas Zygmunt II Augusti ülemvõimu keeldus tunnistamast Riia linn, mis 1582. aastani jäi vabalinna staatusesse.

Poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt 28. novembrist 1561 antud privileegididega tagas ta Liivimaale Augsburgi usutunnistuse ja saksa õigusele rajaneva õiguskorralduse ning Liivimaa rüütelkonna moodustamise ja selle seisusliku omavalitsuse.

Liivimaa valitsemine reguleeriti 1576. aastal Rzeczpospolita kuningaks (1576–1586) saanud Stefan Batory poolt välja antud Liivimaa konstitutsiooniga (Constitutiones Livoniae), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud 1561. aastal Zygmunt II Augusti poolt välja antud Sigismund Augusti privileegid (Privilegium Sigismundi Augusti).

Piirkond nimetati hertsogkonnaks 1566. aastal, pärast aadelkonna ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahelise Grodno uniooni sõlmimist ning kuulus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile kuni 1569. aasta Lublini unioonini, millest alates territoorium kuulus Rzeczpospolita Poola Krooni maade hulka.

1577. aastal vallutas Ivan IV, Liivimaa sõja 1562–1582 aastate Vene-Poola sõjas kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, Võnnu lahingus võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesid. 1579. aasta sõjaretkes vallutasid Stefan Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna) ja Valgevene, Polotski alad jäid Rzeczpospolitale.

 Pikemalt artiklis Vene-Poola sõda (1562–1582)